Hea sõber on öelnud, et ”Garaažiust ei tohi praokile jätta, sest õnnetud hüljatud autod pistavad kohe oma käpa ukse vahelt sisse, nagu märjad kassipojad vaatavad kurbade silmadega otsa ja paluvad tuppa.”
Aga ikka ununes uks lahti ja nii pistis oma katkise märja käpa ukse vahele Daihatsu Charade G20, välja ta ta enam ei läinudki…
Oli teine piduri juppide puuduses lükatud põllule, seal vedeledes tuiskas üks silinder vett täis ja meile jõudes oli süda juba seiskunud.
Aga ta ei olnud pooleldi roosteks muutunud nagu 1994. aastast Eestis sõitnud jaapani autost ootaks, esmamulje kere seisukorrast tundus lausa hea. Ka komplektsus oli vastuvõetav. Osandades selgus, et algselt oli tegemist hõbedase autoga.
Soomes müüdud musta salongiga standardmudel, millel puudub tahhomeeter, raadio ja antenn veerennil.
