W124 kuulub kindlasti töökindlamate autode hulka maailmas, see teeb temast masina, mida tasub pikalt tarbida. Üks selline seisis inimesel garaažis, palju sõitnud, pikalt peres olnud, aga viimasel ülevaatusel saanud rooste tõttu ülevaatuselt negatiivse otsuse, eelkõige tagasilla kinnituse osas. Sellisena jõudis ta meie garaaži. Telliti ülevaatuse kõlbulikuks tegemist, mitte hobiautoks, vaid igapäevaseks liikuriks. Omanik sõnas tellides: ”Tehke nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, pintsliga parandused on igati sobivad, mulle väga meeldibki pintsli triip.”
Alustasime töödega, esmalt suurema rooste likvideerimine ja tagasilla kinnituse parandus.
Ülevaataja negatiivne otsus oli mõistetav.
Paiga peale keevitamine ei olnud tehtav, tuli eemaldada tagasild.
Nii pääseb paremini vigastusele ligi.
Karbi otsad peitsid endas samuti rohkem roostet, kui esmalt välja paistis.
Päris mitmed augud tulid värvi alt ja said uue metalli.
Pintsli asemel värvisime siiski püstoliga.
Sellise kergema remondi sai kogu auto alumine äär, nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Teisele poole värvi, tehtud korralik roostetõrje, et ilu kestaks kauem.
Enne paigaldamist vahetasime kõik tagasilla puksid, laagrid, suportid jne.
Sillad joonde.
Vahetatud õlid, lambid armatuuris, remonditud spidomeeter jne. Viimase asjana tankimine ja ülevaatusele.
Nauditav nostalgia, kuigi w124 on tuntud taksona, mõjub märk kapotil majesteetlikult.
Taas tänavalegaalsena pakub see auto rõõmu veel aastateks. Kui maanteed muutuksid soolavabaks, siis julgeks lubada lausa aastakümneteks.
